Tööriistade võlu on see, et saab asjad oma kätte võtta ja midagi ise ära teha. Tööriistade valu on aga see, et... tuleb asjad oma kätte võtta ja nendega midagi ise ära teha. Erinevates tegevustes peitub töölusti ja võimalust eneseteostuseks, kuid ka ajakulu, teatavat ohtlikkust või üksluisust. Tegevustega, kus on viimati loetletutest üks või mitu esiplaanil, ulatab meile abikäe pidev teadustöö.
Hiljuti rääkisime sellest, kuidas tööriistade maailmas toimuvad arengud on küll olulised, aga võtavad reeglina peenete nüansside, mitte suurte vaatemängude kuju. Aga kas vau-efektiga ning rabavamad uuendused oleksid selles valdkonnas ilmvõimatud? Tõenäoliselt mitte. Järgnevalt vaatamegi mõnda lennukat ideed sellest, missuguseid arenguid tööriistade vallast kunagi leida võiks või mis sellele protsessile mõju avaldaks.
Areng läheb käest ära?
Üks suund, mis tõotab huvitavaid avastusi, on uute tehnoloogiate, nagu liitreaalsuse, ühendamine tööprotsessidega. Nutikad tööprillid võiksid arenedes kujutada endast nii lahedat kui ka tõhusat abilist, millele mitme Šveitsi noa jagu rakendusi lisada. Klaasile lisanduva soojuskaamera abil saaks näha, kui mõni tööriist hakkab üle kuumenema, et ennetavalt tegutseda, või elektrivõrgustikel pilku peal hoida. Sellised prillid võiksid ette kuvada 3D-projektsiooni ümbruskonnast. Siis saad võrrelda tehtut lõppsihiga või näiteks vaadata, kus antud paigas kõik juhtmed jooksevad, et kindel olla, kus uurida, kus puurida ja kus mitte. Sellises virtuaalkeskkonnas asjakohast infot ja kõiki ülesandeid talletades ning neid tehtuks märkides saaks tegevustel järge pidada – ja käed-jalad ei olekski asju täis!
Sellised arendused tõstatavad ka küsimuse, kuidas me vahendeid käsitseme. Kui käsitsi tegemisele lisanduvad käelised žestid, häälkäsklused ja inimese pilku jälgiv tehnoloogia, siis kuhu võiks lõpuks välja jõuda? Ehk isegi mõtete abil kontrollitavate tööriistadeni.
Tootmise imeline maailm
Kompaktsus ja tõhusus on kaks laternat, mille suunas tööriistamaailm pidevalt liikunud on – ja täiesti arusaadavalt. Akud muutuvad paremaks, materjale taaskasutatakse, juhtmepuntrad kahanevad ning vähem tekib prahti. Head omadused kõik, millelt võib alati natuke lisa loota. Aga kas selles vallas võib ees oodata ka midagi rabavat?
Arengupotentsiaali on nii mitmes eri vallas, et võib mõnda nimetada, kuid raske on ennustada, mis teedpidi mõni suurem leiutis saabub. Ehk on selleks kvanttehnoloogia, biodisain või 3D printimine. Võib-olla jõuame eri seadmetele sobivatest akudest ja juhtmevabast tööriistapargist tööriistadeni, mis ammutavad energiat liikumisest ning muust. Seetõttu on nad peaaegu igikestvad. Magnettehnoloogia ja leidlik disain võiksid jõud ühendada tööriistade loomisel, mis muudavad kuju sõltuvalt sellest, millist tööriista parasjagu vaja on. Samas kui nanotehnoloogia abil võivad reaalsuseks saada miniatuursed või suisa iseparanevatest materjalidest tööriistad.
Tehisabilised
Kus juttu uuendustest-arendustest – seal pakuvad sageli kõneainet ka droonid ja robotid. Ühest küljest võib nende kasutuselevõttu vaadata inimese poolt masinatele töö üleandmisena. Samas võib mõelda ka nii, et tööriist ei pea ainult käeshoitav seade olema. Sellised seadeldised võimaldavad meil teha ohtlikke tegevusi ohutust kaugusest või siis läheneda tööplatsile nurga alt, kuhu ise ei pääseks ligi. Vähemalt turvaliselt mitte. Ilmselt esinevad sellised kohad pigem suuremahulisematel töödel.
Droonidest võib kasu olla töö erinevates etappides. Näiteks saab enne tööde algust drooniga tehtud ülesvõtete abil kaardistada kogu tööpaika, mis inimkätes aja-, vaeva- ja ressursimahukamaks kipub minema. Kogutud infost saab kokku panna näiteks detailse ortomosaiikkaardi, samuti kasutada LiDAR-tehnoloogiat ning mudelprojekteerimist (BIM). Drooni abil on seda infot ka hõlpsam täiendada ning kogu projekti arengul kätt pulsil hoida.
Raskesti ligipääsetavate kohtade puhul on droonid samuti kasulik käepikendus. Kui parasjagu mõni kõrge ehitis, süvik või veealune konstruktsioon ülevaatamist vajaks, siis kas ei oleks hea tunne sinna läkitada droon, mille abil töötada?
Erinevaid ülesandeid on mõnes mahus hakanud endale napsama ka robotid. Leidub lammutusroboteid, keevitusroboteid, müüriladumisega tegelevaid roboteid. Siiski ei pea nad
sestap konkurentideks kujunema, sest peavad tegutsema inimese juhtimisel ja valvamisel. Pigem võiksid nad aidata vigastusi ja ülekoormust vältida ning tööprotsessi sujuvamaks teha.
Võimalik, et tööriistad ise kuigi palju ei muutugi, sest teatud tegevused jäävad läbi aja olemuslikult samaks, kuigi kvaliteet tõuseb. Drastiliselt võib muutuda ümbruskond, milles kõiksuguseid töid üha paremini ellu viia saab, aga vast jääb oma koht nii tööriistadele kui ka neid kasutavatele inimestele.
Tööriistamaailma valikust leiad nii klassikalisi kui ka kaasaegseid vahendeid.
