Töö ei peatu kunagi. Olgu kevad, suvi, sügis või talv – ikka leidub asju, mis vajavad tegemist. Ei peatu ka elektritööriistade arendamine, et saaksime kõiki neid tegevusi aina tõhusamalt teha. Kuigi tulevikule mõeldes kisub mõte lendavate autode taolistele vaatemängudele, siis tegelikkuses peidab progress end tihti peendetailidesse. Järgnevalt heidamegi pilgu viiele verstapostile, mis on olulised elektritööriistade lähimineviku, oleviku ja küllap ka tuleviku seisukohalt.
1. Jätkusuutlikkus
Üks keskne element, millest ei saa üle ega ümber, on tööriistade keskkonnajalajälg. Leidub erinevaid lähenemisi, mille kaudu mõju pehmendada soovitakse. Üks variant on päikeseenergial toimivad elektritööriistad, mis pakuvad alternatiivi klassikalisematele vooluallikatele. Peab küll möönma, et sellel on omad piirangud, sest päikest ju igal ajal igale poole ei paista.
Veel üks viis, kuidas keskkonnajalajälge vähendada, on teha kogu tootmis- ning tarbimisprotsess võimalikult saastevabaks. Sellele saab kaasa aidata, kui kasutada tööriistade tootmisel taastuvaid energiaallikaid ning keskkonnasõbralikke materjale. Näiteks on Stanley Black & Decker seadnud 2030. aasta eesmärgiks süsinikuneutraalsuse, mida soovitakse saavutada 100% taastuvenergia toel töötava tehasega.
Samuti toonitatakse taaskasutatavust: mida rohkem komponente on taaskasutatavad, seda parem. Mitmed tootjad võtavad tagasi kasutatud akusid. Samuti on tõusuteel võimalikult vähe ressurssi nõudvad, kompaktsed ning taaskasutatud materjalidest pakendid.
Säästlikku lähenemist võimaldab ka see, kui lihtsalt vähem toota. Näiteks Power for All Alliance ja professionaalidele mõeldud AmpShare on akuliidud, mis pakuvad erinevate brändide toodetele sobivaid akusid.
2. Paremad akud
Mis on parem ühe kasuteguriga asjast? Mitme kasuteguriga asi. Arengud akude vallas liigituvad viimaste sekka, sest toetavad korraga nii keskkonda kui ka kasutajaid.
Varasemad akutehnoloogiad, nagu niklil toimivad akud, suuresti seljatanud liitiumioonakud on nüüdseks juba pikemat aega kasutusel olnud, ent innovatsioon nende vallas käib siiani. Ühest küljest väljenduvad edusammud energiatiheduses – akud muutuvad võimsamaks, aga mitte raskemaks. Pigem vastupidi. Liitiumioonakude kasutamise ja laadimisega seotud ajakulu on samuti pidevas muutumises: kestab kauem ja laeb kiiremini. Need akud ei kannata ka mäluefekti all – neid saab muretult laadida varasematest laadimiskordadest sõltumatult.
Samas tuleb meeles pidada, et ka liitium ei ole tööstuslik imeasi, sest seda ei ole lõpmatult ning selle kaevandamisel ei jää keskkond mõjutamata. Tänavune kevad tõi selles osas ühe lootusrikka uudise: Green Li-ion avas Ameerika Ühendriikides tehase, kus uute seadmete tootmiseks ammutatakse toormaterjali kasutatud liitiumioonakudest. Sarnase asjaga tegeleb ka Rootsi ettevõte Northvolt.
Areng ei pea aga lõppema liitiumioonakudega. Horisondil terendavad ka teised uued akutehnoloogiad ja -materjalid. Näiteks on juttu grafeemakudest, liitium-väävelakudest ning alumiinium-väävelakudest, mis võivad veelgi tõhusamat tööd teha. Tähelepanuväärt on ka võidujooks tahkisaku potentsiaali laiemaks rakendamiseks.
3. Harjadeta mootor
Sarnaselt akudele on oluline kiirendi ka mootor ise. Nagu liitiumioonaku puhul, on ka harjavaba mootori näol tegemist tehnoloogiaga, mis leiutati juba päris ammu, kuid on tööriistamaailmas lühemat aega figureerinud. Viimasel ajal on nende esinemissagedus aga jõudsalt kasvanud. Harjavabad mootorid võivad olla nii energiatõhusamad, võimsamad kui ka – kuna harja puudumine tähendab, et hõõrdumist on vähem – vastupidavamad. Süsinikharjadest vabanemine on võimaldanud neid kergemaks ning kompaktsemaks teha, ühtlasi on nad vähem altid üle kuumenema. Pole harja, pole probleemi.
4. Juhtmevaba maailm
Akude üha parem käekäik on andnud aina enam hoogu ka juhtmevabale tööpõllule. Puntras juhtmed on alati olnud peavalu allikaks, kuid töökohas ei ole nad kõigest tülikad, vaid kujutavad endast ka tõsist ohtu. Kvaliteetsete akude ja harjadeta mootori koosmõjul on juhtmevabad tööriistad üha võimsamaks ja kestvamaks kujunenud, võimaldades kasutajal vabamalt liikuda. Nii saab tööd teha just siis, kui vaja, ja raskesti ligipääsetavates kohtades on hõlpsam toimetada, kui ei pea samal ajal juhtmetega tangot tantsima. Ehk jõuame peagi ka täielikult juhtmevaba tööplatsini?!
5. Nutikad tööriistad
Kui vanasti oli tark mees taskus, siis nüüdseks leiab teda kindlasti ka tööriistakastist. Tehnoloogiliste arengute ja ühenduvuse toel on tööriista kasutamisest saanud protsess, mille ajal oled osa tervest võrgustikust. Samuti saad tööd endaga kaasas kanda. Erinevad suuremad tööriistatootjad on kasutusele võtnud oma tarkvara, mis võimaldab tööriistu nutiseadmetega hallata ning parameetrite seadistamisega neid erinevatele ülesannetele sobivaks muuta. Milwaukee’l on One-Key, DeWaltil Tool Connect ning Makital AWS-süsteem.
Tarku tööriistu saab jälgida, et nende seisukorra üle järelvalvet pidada. Samuti saab nii üksikutel tööriistadel kui ka kogu inventaril silma peal hoida. Nutikus loob ka turvalisust: kui seadet teatud aja jooksul ei kasutata, lülitub see välja. Masinõppe abil suudavad seadmed ka üha paremini tagasilööke ennetada, seejuures ka valehäireid varasemast paremini vältida. Võib öelda, et seadmed omandavad justkui oma mälu ning oskuse tehtut ja õpitut üha paremini edastada.
Usutavasti tuleb meile põnevaid uudiseid tööriistade arendajate töölaualt ka edaspidigi. Kui tunned, et Sinu varudest on mõni tubli elektritööriist puudu, vaata kindlasti Tööriistamaailma valikut!
